Kose tulistamises kuritegu ei leitud: mis viis lasuni

Autor: shpp.ee toimetus
Avaldatud 24. juulil 2026

Politsei sisekontroll ei tuvastanud 29. märtsil Kose vallas surmaga lõppenud teenistusrelva kasutamises kuritegu. Uurimise järelduse järgi tegutses politseinik õiguspäraselt, kui tulistas jahipüssi tema poole suunanud meest. Põhja prefektuur lõpetas kriminaalmenetluse prokuratuuri loal.

Värske otsus annab õigusliku hinnangu kevadel aset leidnud juhtumile, milles 65-aastane mees suri sündmuskohal. Erinevalt juhtumi esmastest teadetest keskendub 24. juulil avaldatud info sellele, mida sisekontroll tõendite põhjal tuvastas ja miks peeti ametniku relvakasutust seaduslikuks. Uurimise viis läbi Politsei- ja Piirivalveameti sisekontroll ning seda juhtis Põhja Ringkonnaprokuratuur.

Häirekõnest relvastatud vastasseisuni

1. märtsil teatati häirekeskusele, et 65-aastane mees käitub ettearvamatult ja helistaja tunneb tema ees hirmu. Sündmuskohale saadetud politseipatrull tuvastas, et mehel oli käes jahipüss.

Politseinikud andsid talle korduvalt korralduse relv maha panna, kuid mees ei täitnud käsku. Seejärel liikusid ametnikud maja ümber, et panna paika perimeeter. Selle tegevuse ajal sattus üks politseinikest jahipüssiga liikunud mehega ootamatult vastamisi.

Ametnik kordas korraldust relv maha panna. Uurimisel taastatud sündmuste käigu järgi mees seda ei teinud, vaid suunas jahipüssi politseiniku poole. Politseinik kasutas vahetu ohu neutraliseerimiseks teenistusrelva ja tulistas mehe suunas. Mees suri sündmuskohal.

Miks käsitleti olukorda vahetu ohuna

PPA sisekontrollibüroo juhi Kaido Kõplase selgituse järgi peab politseinik relvastatud inimesega seotud olukorras reageerima nähtavale ohule ja lähtuma oma väljaõppest. Vastasseisu hetkel ei ole ametnikul võimalik kindlalt teada inimese kavatsusi ega seda, kas tema käes olev relv on laetud. Politsei käsitleb sellises olukorras relva surmava jõu allikana.

Avaldatud teates ei ole täpsustatud laskude arvu ega seda, kas jahipüss oli laetud. Uurijate hinnang keskendus aga sellele, milline oht avanes politseinikule otsustamise hetkel: mees ei täitnud korduvaid korraldusi ja suunas relva ametniku poole. Kogutud materjalide põhjal leiti, et politseinik tegutses oma väljaõppe kohaselt ning kasutas teenistusrelva õiguspäraselt.

Sisekontroll kontrollis ütlusi ja relvakasutuse asjaolusid

PPA sisekontrollibüroo alustas kriminaalmenetlust, et selgitada välja teenistusrelva kasutamise täpne käik ja hinnata politseiniku tegevuse seaduslikkust. Uurimise käigus vesteldi sündmuskohal viibinud tunnistajate, hukkunu lähedaste ja väljakutset lahendanud politseinikega.

Kõplase sõnul analüüsib politsei eriti põhjalikult juhtumeid, kus teenistusrelva kasutamine lõpeb inimese surmaga. Tema sõnul oli põhjalike ja usaldusväärsete vastuste saamine oluline nii hukkunu lähedastele kui ka avalikkusele. Samuti tunnistas ta juhtumi traagilist tagajärge ja lähedaste kaotusvalu.

Menetlus lõpetati prokuratuuri loal

Menetlust juhtinud prokurör Diana Helila selgitas, et inimese hukkumisega lõppenud teenistusrelva kasutamine nõuab igakülgset, põhjalikku ja tõenditel põhinevat kontrolli. Kriminaalmenetluse keskne küsimus oli, kas politseinik järgis sündmust lahendades seaduse nõudeid.

Uurijate järeldus puudutab konkreetse ametniku tegevust selles vastasseisus. Kogutud tõendid ei viidanud sellele, et politseinik oleks toime pannud kuriteo, ning kinnitasid prokuratuuri hinnangul, et relva kasutati seaduslikult. Pärast sisekontrolli läbiviidud kontrolli lõpetas Põhja prefektuur kriminaalmenetluse Põhja Ringkonnaprokuratuuri loal.

Source: Estonian Police and Border Guard News