Tallinn soovib lauluväljaku laienduseks lisamaad

Tallinna linn soovib saada munitsipaalomandisse kolm Tallinna lauluväljaku vahetus läheduses asuvat kinnistut, et laiendada ja ajakohastada üht linna olulisemat suurürituste ala. Linn on teinud Maa- ja Ruumiametile ettepaneku maa üleandmiseks, sest lisapinda on vaja eelkõige teenindus- ja toitlustuskorralduse parandamiseks ning detailplaneeringus kavandatud lahenduste elluviimiseks.

Taotlus puudutab lauluväljaku ümbrust, mitte üksnes laulukaare vahetut esindusala. Kui maa antakse linnale, saab Tallinn planeerida ala tervikuna: kus liiguvad külastajad, kuidas töötavad teeninduspunktid, kuhu mahuvad ajutised rajatised ja kuidas suurürituste ajal koormust hajutada.

Lisamaa parandaks suurürituste teenindust

Tallinna lauluväljak on paik, kus rahvarohked üritused toovad korraga kokku kümneid tuhandeid inimesi. Sellistes olukordades sõltub külastajakogemus sageli just nendest aladest, mis jäävad lavast ja publikualast kõrvale: sissepääsudest, toitlustusaladest, teenindusteedest, jäätmekorraldusest, turva- ja pääsualadest ning ajutise taristu paigutusest.

Linna teatel on täiendav maa vajalik eelkõige teenindus- ja toitlustusfunktsioonide paremaks korraldamiseks. See tähendab, et võimalik arendus ei puuduta ainult kinnisvaralist omandiküsimust, vaid ka seda, kuidas tulevased kontserdid, laulupeod ja muud avalikud sündmused lauluväljaku territooriumil toimivad.

Külastaja jaoks võivad sellised muudatused tähendada selgemat liikumist, paremini paigutatud toitlustus- ja teeninduspunkte ning väiksemat survet senistele kitsaskohtadele. Korraldajate jaoks annaks terviklikum maa-ala rohkem võimalusi logistika, ajutiste ehitiste ja ohutuse planeerimiseks.

Taotlus puudutab kolme kinnistut lauluväljaku kõrval

Linna ettepanek on suunatud Maa- ja Ruumiametile, kelle pädevusse kuuluvad riigi maa ja ruumiandmetega seotud toimingud. Tallinn soovib, et kolm lauluväljaku vahetus läheduses asuvat kinnistut antaks munitsipaalomandisse.

Allikas ei nimeta kinnistute täpseid aadresse ega pindala. Samuti ei ole avaldatud eelarvet, ehitustööde algusaega ega lõplikku arendusmahtu. Praegune otsus puudutab seega esimest eeldust: kas linn saab vajaliku maa enda omandisse, et detailplaneeringus kavandatud lahendustega edasi liikuda.

Lauluväljaku ümbrus vajab terviklikku planeerimist

Tallinna lauluväljak ei ole ainult kontserdipaik. See on linna kultuuritaristu osa, mille kasutus sõltub hooajast, suurürituste kalendrist ja avaliku ruumi kvaliteedist. Laulupidude, kontsertide ja festivalide ajal peab ala korraga taluma suurt külastajate hulka, tehnilist teenindust ning liiklus- ja turvanõudeid.

Just seetõttu on lauluväljaku ümbruse maaomand praktiline küsimus. Kui eri alade üle otsustavad erinevad omanikud või kui olulised teenindusruumid jäävad kitsaks, muutub suure ala arendamine aeglasemaks ja keerukamaks. Munitsipaalomand annaks linnale suurema otsustusruumi, et kavandada lauluväljaku lähiala ühe tervikuna.

Detailplaneeringus kavandatud lahenduste elluviimine viitab sellele, et linn ei soovi üksnes ajutist kasutusõigust, vaid püsivamat alust tulevaste muudatuste tegemiseks. Selliste arenduste puhul määravad järgmised sammud, millised lahendused lõpuks ehitusse jõuavad ja millises mahus ala avalikkusele muutub.

Edasine sõltub maa üleandmise otsusest

Järgmine sisuline samm on Maa- ja Ruumiameti seisukoht Tallinna ettepanekule. Kui riik nõustub kinnistute üleandmisega, saab linn liikuda edasi täpsemate lahenduste ja ajakavaga. Kui üleandmine venib või tingimused muutuvad, mõjutab see ka lauluväljaku arenduse tempot.

Praegu on teada, et Tallinn taotleb kolme kinnistut, et parandada lauluväljaku teenindus- ja toitlustusfunktsioone ning viia ellu detailplaneeringuga ette nähtud lahendusi. Konkreetsete ehitustööde, maksumuse ja külastajatele nähtavate muudatuste kohta saab rääkida siis, kui maaomandi küsimus ja arenduse järgmised otsused on selged.

Source: Tallinna Linnavalitsus