Tulemusi ei leitud

Tallinna haiglaprojekt jäi rahastuseta seisma

Tallinna Haigla ehitusjärgus hoone on rahastamisprobleemide tõttu seisma jäänud.

Autor: shpp.ee uudistetoimetus
Avaldatud: 3. juuni 2026

2,9 miljonit eurot on summa, mille eest on seni tehtud Tallinna Haigla Lasnamäe meditsiinilinnaku projekteerimistöid. Nüüd lõpetas Tallinna Haigla senise projekteerimislepingu, sest projektil puudub selge rahastusmudel ja Eesti riigi finantseering.

Tallinna linna teatel tasuti projekteerijatele viimase osamaksena 835 000 eurot. See tähendab, et lepinguline projekteerimistöö on praeguseks rahaliselt suletud, kuid kavandatud meditsiinilinnaku edasine käik jääb sõltuma poliitilistest ja eelarvelistest otsustest.

835 000 euro suurune viimane makse lõpetas lepingu

Tallinna Haigla otsus ei puuduta ainult üht projekteerimislepingut. See peatab senise töökorralduse projektil, mille eesmärk oli koondada Lasnamäele uus meditsiinilinnak ja kujundada ümber osa Tallinna haiglavõrgust.

Allikaandmete järgi on projekteerijatele kokku makstud 2,9 miljonit eurot. Viimane osamakse oli 835 000 eurot, millega kaeti juba tehtud tööd. Sellest ei saa järeldada, et kogu haiglaprojekt oleks lõplikult maha kantud, kuid senise lepingu lõpp tähendab, et sama rajaga edasi minna ei saa.

Raha on kulunud projekteerimisetapile, mitte ehitusele. Suurim küsimus on nüüd, kas varem tehtud projektitööd on hiljem kasutatavad samal kujul, vajavad ümbertegemist või jäävad sõltuma uuest lähteülesandest.

Tallinna haiglaprojekt jäi rahastuseta seisma

Lasnamäe elanikud jäävad ootama selgust haiglateenuste kohta

Lasnamäe meditsiinilinnakut on käsitletud kui Tallinna tervishoiutaristu pikaajalist arendusprojekti. Sellise projekti venimine mõjutab eelkõige patsiente, kelle jaoks haiglate paiknemine, eriarstiabi kättesaadavus ja erakorralise abi korraldus ei ole abstraktsed eelarverealised küsimused.

Tallinnas on haiglavõrgu arutelu seotud nii elanikkonna kasvuga kui ka olemasolevate hoonete seisukorraga. Kui uus linnak ei liigu projekteerimisest ehituseni, tuleb teenuste arendamist kavandada olemasolevate haiglate baasil või leida uus rahastatav lahendus.

Kohalik mõju ei piirdu Lasnamäega. Tallinna Haigla projekt on puudutanud kogu linna ravivõimekust, sest kavandatud meditsiinilinnak oleks olnud osa laiemast plaanist koondada ja nüüdisajastada haiglateenuseid.

Riigi rahastus jäi projekti põhiküsimuseks

Lepingu lõpetamise peamise põhjusena nimetati selge rahastusmudeli ja riigipoolse finantseeringu puudumist. Suure haiglataristu puhul ei ole see tehniline detail, vaid otsus, mis määrab, kas projekt saab ehitusfaasi jõuda.

Tallinna linn võib sellise mahuga arenduse ette valmistada, kuid haigla rajamine vajab tavaliselt mitme tasandi rahastust. Kui riigi osalus ei ole kokku lepitud, muutub projekteerimise jätkamine riskantseks: iga uus etapp kasvatab kulusid, kuid ei anna kindlust, et ehitus kunagi algab.

Tallinna haiglaprojekt jäi rahastuseta seisma

See on ka põhjus, miks senise lepingu lõpetamine võib olla eelarveliselt kaitstav samm. Samal ajal jätab see avalikkusele lahtiseks küsimuse, kuidas juba kulutatud 2,9 miljonit eurot tulevases otsustusprotsessis arvesse võetakse.

Otsus nihutab vastutuse järgmisele rahastusplaanile

Edasi sõltub Lasnamäe meditsiinilinnaku saatus sellest, kas Tallinn City ehk Tallinna linn ja riik lepivad kokku uues rahastamismudelis. Ilma selleta ei ole võimalik hinnata realistlikku ajakava, ehitusmahtu ega seda, millise kujuga projekt võiks tagasi lauale tulla.

Tõenäoliselt tuleb enne uut hanget või projekteerimisotsust täpsustada, kes maksab ehituse, milline on riigi panus ja kas algne lahendus vastab veel tervishoiuvõrgu vajadustele. Need küsimused ei ole pelgalt halduslikud: neist sõltub, kas Tallinn saab uue haiglakeskuse või jätkab olemasoleva taristu järkjärgulise kohandamisega.

Tallinna linna teade avaldati 3. juunil 2026 ning selles kinnitati nii lepingu lõpetamine, viimase osamakse suurus kui ka senise kogukulu suurus.

Source: Tallinn

Kommentaarid

Kommentaare veel pole. Ole esimene!
Maarja Kask

Maarja Kask

Autor

Maarja Kask jälgib Tallinna linnaelu, volikogu otsuseid ja linnaosade igapäevaseid muresid, alates liikluskorraldusest kuni koolide ja avalike teenusteni. Ta kontrollib infot ametlikest dokumentidest, küsib kommentaare asjaosalistelt ning selgitab lugejale, kuidas otsused mõjutavad kohalikke peresid, ettevõtjaid ja kogukondi. Tema eesmärk on hoida uudised täpsed, arusaadavad ja linnaelanike küsimustest lähtuvad

Veel lugusid