Tartus avatakse 27. juunil Lauri Kettuse mälestusmärk: what residents need to know

Laupäeval, 27. juunil kell 16 avatakse Tartus Kassitoomel, Baeri tänava ja oru vahel, keeleteadlase ja estofiili Lauri Kettuse mälestusmärk. Avamine on avalik sündmus ning osalemine on tasuta.

Tegu on tseremooniaga, kuhu on oodatud kõik, keda kõnetavad Tartu ülikoolilugu, eesti keele kujunemine riigikeelena, Eesti ja Soome kultuurisidemed või linnaruumis nähtavaks saav kohalik mälu.

Avamine toimub Kassitoomel Baeri tänava ja oru vahel

Mälestusmärk paigaldatakse pargialale, mille alumist ja ümbruskonna osa on koos monumendi rajamisega korrastatud. Tartu linnaruumi lisanduv teos jääb paika kohas, mis seob ülikoolilinna ajaloo, Kassitoome pargiruumi ja keelelooga seotud mälestuse.

Monumendi autor on kujur Elo Liiv. Pronksivalu tehti OÜ Uus Monumentaal töökojas.

Tseremoonial kõnelevad Tartu, ülikooli ja Soome esindajad

Avatseremoonial võtavad sõna Tartu linnapea Urmas Klaas, Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ja Soome suursaadik Vesa Vasara. Kõnelevad ka Emakeele Seltsi esimees Helle Metslang, skulptor Elo Liiv ning idee autor ja mälestusmärgitoimkonna juht Jüri Valge.

Muusikalise osa annab Vanemuise ooperisolist Kristjan Häggblom. Lauri Kettuse luulekatkendi loeb Emakeele Seltsi kaasteadussekretär Jaana Toome.

See annab avamisele selge kultuurilise ja akadeemilise raami: sündmus ei piirdu uue pronkskuju esitlemisega, vaid toob kokku keeleuurimise, Tartu Ülikooli pärandi, Eesti-Soome sidemed ja avaliku linnaruumi.

Lauri Kettuse roll ulatus keelekorraldusest hõimuliikumiseni

Lauri Kettunen oli soomlasest keeleteadlane, kes elas ja töötas Tartus. Tema osalusel asutati 1920. aastal Tartu Ülikoolis läänemeresoome keelte õppetool, mille esimeseks professoriks ta sai.

Kettunen asutas Emakeele Seltsi ning mõjutas selle esimese esimehena professionaalse keelekorralduse kujunemist, keeleuurimise arengut ja perekonnanimede eestistamist. Allikateksti järgi aitas ta kaasa eesti keele kui noore riigikeele staatuse tunnustamisele ja edendas hõimuliikumist.

Tema Eesti-sidemed ei katkenud ka Soomes elades ja töötades. Kettunen levitas Eesti-sõbralikke ideid ning toetas eestlasi, sealhulgas soomepoisse. Eesti Vabadussõja ajal oli ta korraldanud Soome vabatahtlike tulekut Eestit kaitsma.

Mälestusmärk kujutab Kettust soome kelguga

Baeri tänava ja oru vahele paigaldatav mälestusmärk kujutab Lauri Kettust liikumas soome kelguga, mille maaletoojaks teda peetakse. Kelgu istmel on pakid tema kirjutatud raamatutega.

Pealmisena on kujutatud eestikeelne luulekogu „Südame sillad”. Figuur on kaetud läänemeresoome keelte sõnade ja lausetega, tuues teosesse otsese viite Kettuse uurimisvaldkonnale ja keelelisele pärandile.

Mälestusmärgi rajamist toetas 413 üksikannetajat ning 40 asutust ja organisatsiooni Eestist ja Soomest. Algataja oli Emakeele Selts, põhipartnerid ja suurannetajad Tartu linn ja Tartu Ülikool.

Kes peaks kohale minema

Avamine sobib ennekõike neile, kes soovivad olla kohal uue Tartu mälupaiga sünnihetkel. Sündmus puudutab keelehuvilisi, ülikooliga seotud inimesi, Eesti-Soome kultuurisidemete jälgijaid ning kõiki, kelle jaoks Kassitoome ja Tartu ajalooline linnaruum on tähenduslik.

Lisainfo kontaktina on allikas märkinud Jüri Valge telefonil 510 3977.

Source: Tartu Linnavalitsus