Eesti elanikke tabas kelmide laine: kuidas ära tunda petukõnesid

Viimase ööpäeva jooksul registreeris Politsei- ja Piirivalveamet 21 teadet telefoni- ja internetikelmustest. Seitsmel juhul tekkis inimestele varaline kahju, kokku ligi 59 700 eurot. Levinud skeemides esitlesid kurjategijad end kulleri, politseiniku, pangatöötaja või muu usaldusväärse spetsialistina, et saada kätte isikuandmed, PIN-koodid või sularaha.

Kahtlane kõne tuleb kohe katkestada. Politsei rõhutab, et riigiasutused ega pangad küsi telefoni teel PIN-koode. Samuti ei tohi võõrale üle anda raha ega avaldada oma kodust aadressi.

Kelmide töövõtted ja ohvrite lood

Petukõne võib alata näiliselt tavalisest teatest saabuva paki, tähitud kirja või kodus tehtava töö kohta. Esimese kontakti eesmärk on saada isiku- ja dokumendiandmeid. Seejärel võivad helistada juba teised inimesed, kes esitlevad end politsei või panga esindajana ning kasutavad varem kogutud andmeid usaldusväärsuse loomiseks.

Loe ka: Tallinnas tõusid esile kelmused ja lähisuhtevägivald: what residents need to know

Ühes politseile teatatud juhtumis võtsid kelmid ühendust Ukrainast pärit mehe ja naisega, väites, et nende korteris tuleb vahetada elektriarvesti plomm. Mehelt küsiti isikukoodi ja elamisloa numbrit. Hiljem helistasid end politsei ja panga esindajatena tutvustanud inimesed ning veensid meest, et ta teeb politseiga koostööd ja sularaha tuleb kontrollimiseks üle anda. Mees andis karbiga saabunud kullerile dollarites ja eurodes üle sularaha, mille koguväärtus oli üle 22 000 euro.

Tallinnas helistas 85-aastasele naisele esmalt end pereõena tutvustanud inimene. Seejärel võttis ühendust väidetav politseinik, kes palus anda raha naise ukse taha tulevale „agendile“. Naine loovutas 13 000 eurot sularahas.

Lasnamäel esinesid helistajad panga ja politsei nimel ning juhendasid naist sisestama PIN-koode. Hiljem avastas naine, et tema kontolt oli võõrale pangakontole tehtud ülekanne. Esialgne kahju oli üle 1800 euro.

Ohumärgid petukõnes

Kõigi kirjeldatud juhtumite ühine tunnus oli see, et helistaja nõudis tegevust, mis avaks juurdepääsu rahale või võimaldaks sularaha füüsiliselt kätte saada. Selge ohumärk on PIN-koodide küsimine, raha „kontrollimiseks“ üleandmise palve või teade, et ukse taha saadetakse kuller või agent.

Ettevaatlik tuleb olla ka siis, kui esimene helistaja räägib pakist, tähitud kirjast, tervishoiust või tehnilisest tööst ning järgmine kõne tuleb väidetavalt pangast või politseist. Ametinimetus ja helistaja teadlikkus mõnest isikuandmest ei tõenda tema isikusamasust.

Kuidas kahtlase kõne korral tegutseda

• Katkesta kõne kohe. Ära järgi helistaja edasisi juhiseid.
• Ära jaga PIN-koode. Neid ei tohi anda kellelegi, sõltumata sellest, millise asutuse nimel inimene helistab.
• Hoia isikuandmed enda teada. Ära avalda võõrale kodust aadressi ega dokumentide andmeid.
• Ära tee rahalisi tehinguid. Ära kanna raha võõrale kontole ega anna sularaha kullerile, agendile või teisele tundmatule inimesele.
• Säilita võimalik tõendusmaterjal. Politsei ootab kelmuste kohta vihjeid, sealhulgas kuvatõmmiseid ja kõnesalvestisi.

Politsei ööpäeva kokkuvõte

PPA 22. juuli 2026 ööpäevainfo järgi registreeriti kokku 70 avaldust ja teadet kuritegudest. Nende hulgas oli 35 varavastast kuritegu, sealhulgas 23 vargust, ning 25 lähisuhtevägivalla teadet. Kahes inimkannatanuga liiklusõnnetuses sai vigastada kaks inimest ja juhtimiselt kõrvaldati viis joobekahtlusega sõidukijuhti.

Kagu piiripunktides tõkestati Eestisse sisenemine seitsmel ning Narva piiripunktis kuuel välisriigi kodanikul, sest neil puudusid reisimiseks vajalikud dokumendid.

Allikas: Politsei- ja Piirivalveameti 22. juuli 2026 ööpäevainfo
Koostaja ja väljaandja: shpp.ee toimetus

Source: Estonian Police and Border Guard News