Kohtla-Järvel ja üle Eesti algas suurõppus ILVES 2026

Riigikaitse õppus ILVES 2026 on jõudnud oma põhinädalasse, kaasates ligi 150 organisatsiooni üle Eesti. Õppuse keskne eesmärk on harjutada operatiivset koostööd kriisiolukordades, kus riigi stabiilsust püütakse häirida mittesõjaliste vahenditega, sealhulgas küberrünnakute, infooperatsioonide ja elutähtsate teenuste katkestustega.

Simulatsioon Lihulas käivitas riikliku koostöö

Õppuse stardipaugu andis peaminister Kristen Michal, kes tegi esmaspäeva hommikul juhtimiskeskusest kõne hädaabinumbrile 112. See kõne käivitas varingupääste õppuse, mis on osaks laiemast riiklikust suurõppusest ILVES 2026, mille stsenaariumi kohaselt toimus Lihulas kortermaja plahvatus. Tegelikkuses oli Päästeamet hoone varisemise ette valmistanud juba eelnevalt ning sündmuspaigal harjutasid reageerimist päästemeeskonnad, kelle tööd jälgiti droonikaadrite vahendusel reaalajas. Pärast õppuse lõppu lammutab Päästeamet koostöös kohaliku omavalitsusega hoone täielikult, mis annab päästjatele väärtusliku võimaluse harjutada reaalsetes tingimustes.

Kriisivalmidus kui ühiskondlik turvavõrk

Peaminister Kristen Michali sõnul on kriisideks valmisolek kogu ühiskonna ühine ülesanne. „Tänapäeval ei pruugi kriisid olla vaid loodusõnnetused või tehnoloogilised riskid, vaid kellegi teadlik tegevus riigi destabiliseerimiseks. Kui oled valmis, pole ka kartust,“ rõhutas Michal. Õppuse stsenaarium keskendub olukordadele, kus püütakse tekitada segadust, hirmufooni või häirida elutähtsate teenuste toimimist. Eesmärk on tagada, et riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja erasektori elutähtsate teenuste pakkujad suudaksid kriisi ajal koordineeritult infot jagada ja avalikku korda hoida.

Osalejad ja õppuse korraldus

ILVES 2026 on üks Eesti mahukamaid kriisiõppusi, mida korraldab Riigikantselei koostöös Siseministeeriumi ja teiste partneritega. Õppuse ettevalmistus on kestnud ligi aasta ning see on osa riigi tavapärasest valmisoleku tõstmisest. Lisaks riigiasutustele on kaasatud kohalikud omavalitsused, elutähtsate teenuste pakkujad ja kodanikuühendused. Korraldajad rõhutavad, et õppus ei märgi vahetut ohtu riigile, vaid on vajalik samm riigi vastupanuvõime tugevdamiseks.

Kasulikud detailid elanikele

• Õppuse kestus: Põhiõppus toimub 8.–12. juunini.
• Avalik ruum: Mõnes piirkonnas võib märgata tavapärasest elavamat ametkondade tegevust ja eritehnikat.
• Ohutus: Kõikides kohtades, kus õppus jõuab avalikku ruumi, teavitatakse kohalikke elanikke eelnevalt ja tagatakse kõigi ohutus.
• Lisainfo: Täpsemat infot õppuse käigu, võimalike piirangute ja käitumisjuhiste kohta leiab riiklikult veebilehelt kriis.ee.

Õppuse läbiviimine aitab tuvastada võimalikke kitsaskohti koostöös ning parandada infovahetust erinevate tasandite vahel, tagades, et Eesti on valmis reageerima ka kõige keerulisematele stsenaariumidele.

Source: Kohtla-Jarve Linnavalitsus