Eestis vajas haiglaravi ligi kaks kolmest salmonelloosihaigest

Salmonelloos ei pruugi piirduda mõnepäevase kõhuhädaga. Eestis registreeriti 2025. aastal 113 salmonelloosijuhtu ning 75 haigestunut vajas haiglaravi — seega ligi kaks kolmest registreeritud patsiendist.

Tugeva kõhulahtisuse või oksendamise korral tuleb juua vedelikku ja jälgida vedelikupuuduse tunnuseid. Kui vedelik ei püsi sees, urineerimine väheneb, suu muutub kuivaks või tekivad tugev nõrkus, pearinglus ja loidus, tuleb võtta ühendust perearstiga või helistada nõuandeliinile 1220.

Salmonelloos võib kahjustada ka teisi elundeid

Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialisti Jevgenia Epšteini sõnul võib raske haiguskulg tekkida ka noorel ja varem tervel inimesel. Rohke kõhulahtisus ja oksendamine võivad põhjustada tõsise vedelikupuuduse, mille tõttu on vaja haiglaravi.

Mõnel haigel liigub nakkus soolestikust vereringesse ja teistesse elunditesse. Sellisel juhul võib kujuneda eluohtlik sepsis. Väikesel osal haigestunutest tekib reaktiivne artriit, millega kaasnevad liigesevalu ja -põletik. Need vaevused võivad kesta kuid või aastaid ning areneda krooniliseks liigesepõletikuks.

Harvadel juhtudel võib haigus lõppeda surmaga. Terviseameti andmetel registreeriti Eestis 2009. aastast kuni 20. juulini 2026 kokku 11 salmonelloosiga seotud surmajuhtu.

See arv vajab täpset tõlgendamist: nakkusega seotud surm ei tähenda alati, et salmonelloos oli inimese ainus surmapõhjus. Nakkus võis olla peamine põhjus või üks surma soodustanud tegureid.

Nakkus jõuab inimeseni toidu, vee või käte kaudu

Salmonelloosi põhjustavad Salmonella perekonna bakterid, mis satuvad organismi enamasti saastunud toidu, vee või käte vahendusel. Haigust seostatakse sagedamini toore või ebapiisavalt kuumutatud linnuliha ja munade ning pastöriseerimata piima ja sellest valmistatud toodetega.

Põllumajandus- ja Toiduameti teadmusteenuste osakonna peaspetsialist Kadi Karmen Kaldma rõhutab, et bakter võib sattuda ka taimset päritolu toidule. Puu- ja köögiviljad võivad saastuda vee, mulla või töötlemise käigus.

Külmutamine pidurdab bakterite paljunemist, kuid ei pruugi salmonellat hävitada. Ka kuivatamine ei muuda saastunud toitu tingimata ohutuks. Seetõttu ei asenda sügavkülmutamine kuumtöötlemist ega hoolikat köögihügieeni.

Viis sammu aitavad nakkusriski vähendada

• Pese enne toidu valmistamist käsi ning puhasta tööpinnad hoolikalt.
• Hoia toores tooraine valmistoidust lahus ja kasuta nende jaoks erinevaid lõikelaudu ning nuge.
• Pese puu- ja köögivilju ning kasuta puhast vett ja värsket toorainet.
• Järgi pakendil olevaid valmistamisjuhiseid ja kuumuta kuumtöötlemist vajav toit korralikult läbi.
• Säilita toitu ohutul temperatuuril.

Osa Eestis registreeritud salmonelloosijuhtudest on igal aastal seotud välisreisidega. Reisil aitab riski vähendada käte- ja toiduhügieeni järgimine, ohutu joogivee kasutamine ning korralikult kuumutatud toidu eelistamine.

Püsivad sümptomid ja vedelikupuudus vajavad kiiret nõu

Perearstiga tuleb ühendust võtta või helistada perearsti nõuandeliinile 1220, kui tugev kõhulahtisus või oksendamine kestab üle kahe päeva, palavik on kõrge või enesetunne halveneb kiiresti. Abi tuleb otsida ka siis, kui oksendamise tõttu ei õnnestu vedelikku sees hoida.

Arstiga tasub ühendust võtta varem, kui haigestunu on väikelaps, eakas, rase või nõrgenenud immuunsusega inimene. Teadvushäire, minestamise, hingamisraskuse või muu eluohtliku seisundi korral tuleb helistada hädaabinumbrile 112.

Source: Estonian Agriculture and Food Board News