Harku aedades otsi sügisel nälkjate munapeidikuid

Sügisel ei piisa võõrnälkjate tõrjumisel ainult nähtavate isendite korjamisest. Harku valla uudistes avaldatud juhise järgi tuleb läbi vaadata ka niisked varjepaigad, kuhu hispaania teetigu ja mustpeanälkjas võivad olla jätnud munakogumid.

Leitud munad tuleb kokku korjata ning valada üle keeva veega või katki suruda. Nii saab vähendada järgmisel kevadel kooruvate võõrnälkjate hulka veel enne talve saabumist.

Koostanud shpp.ee toimetus Harku valla avaldatud tõrjejuhise põhjal.

Munemine võib jätkuda hilissügiseni

Tigude arengut mõjutavad ilm, temperatuur, sademed ja toidu kättesaadavus. Suurem osa kevadel koorunud hispaania teetigudest saavutab Eesti oludes suguküpsuse juuli lõpust septembrini. Paaritumisele järgneb munemisperiood, mis võib pehme ja niiske ilmaga kesta hilissügiseni.

Hispaania teetigu jätab munad väikeste kobaratena kõdukihti, lehe- ja kompostihunnikutesse ning kasvuhoone servade alla. Sügisel võivad paaritumisküpseks saada ka väiksemad isendid, mistõttu ei tasu tõrjel keskenduda ainult kõige suurematele nälkjatele.

Mustpeanälkjas elab pärast kevadist koorumist sageli märkamatult kõdus. Augustist alates muutub ta nähtavamaks ning paigutab munad väikeste kogumitena lehtede alla, lehehunnikutesse või mulla pindmisse kihti.

Allikas ei kirjelda täiskasvanud võõrnälkjate kõiki välistunnuseid. Liigi täpsemaks määramiseks soovitab Harku vald kasutada Keskkonnaameti võõrnälkjate juhendmaterjale.

Munakogumeid reedab valkjas ja klaasjas välimus

Teomunad paiknevad üksteise lähistel väikese kogumina. Need võivad olla valkjad või veidi klaasjalt läbipaistvad. Üksikust heledast terast ei maksa teha kiiret järeldust, kuid lähestikku asuvate ühesuguste munade leidmisel tuleb kontrollida ka kogu ümbritsev niiske ala.

Võõrnälkjate munakogumid võivad jääda märkamata, sest need ei asu enamasti keset avatud peenart. Nälkjad eelistavad kohti, mida päike kiiresti ei kuivata ja kus niiskus püsib kauem.

Kontrolli sügiseni regulaarselt:

• kõdukihti ja maapinnale jäänud lehti;
• lehe- ning kompostihunnikuid;
• kasvuhoone servade aluseid;
• puhmike ja põõsaste ümbrust;
• lillepotte ja taimekaste;
• laudade, mattide ja muude aluste alla jäävaid kohti;
• seinaääri, piirdeid ja mulla pindmist kihti.

Ühekordsest ringkäigust ei pruugi piisata, sest munemine võib sobiva ilmaga jätkuda külmade saabumiseni. Juba kontrollitud peidupaigad tuleb seetõttu mõne aja pärast uuesti üle vaadata.

Munad hävita kohe pärast leidmist

Munakogumite kõrvaletõstmine tõrjetulemust ei anna. Harku valla juhis soovitab toimida järgmiselt:

1. Korja lähestikku paiknevad munad peidukohast kokku.
2. Vala munakogum keeva veega üle või suru munad katki.
3. Kontrolli sama varjepaiga ümbrust, sest ühes niiskes kohas võib leiduda rohkem kui üks kogum.
4. Veendu enne jäätmekäitlust, et munad ja korjatud nälkjad on surnud.

Hävitatud munad ja nälkjad võib matta vähemalt labidasügavusele, panna kõrge temperatuuriga biokompostrisse või sulgeda kilekotti ja asetada segaolmejäätmete konteinerisse. Elusaid nälkjaid ei tohi koos aiaprügiga mujale viia, sest nii võib levikukolle jõuda uude kohta.

Täiskasvanud nälkjate tõrje peab jätkuma

Munade otsimine täiendab senist tõrjet, mitte ei asenda seda. Nähtavaid nälkjaid tuleb edasi käsitsi korjata ja hävitada. Meelituspüünisena võib kasutada näiteks õllelõksu.

Aeda võib paigutada ka kunstlikke varjepaiku, nagu lauajupid või matid. Nälkjad kogunevad nende alla ning neid on päeval lihtsam leida ja kokku korjata. Selliseid aluseid tuleb järjepidevalt kontrollida, muidu võivad neist saada puutumata peidukohad.

Mürgitamist nimetab lähteallikas võimalusena suurte ja keeruliste levikukollete puhul, kuid konkreetset vahendit, toimeainet ega doseerimist juhises ei esitata. Väiksemas aias on kirjeldatud põhitööks isendite korjamine, munakogumite hävitamine ning niiskete peidupaikade korduv kontroll.

Hooldatud aed jätab vähem varjepaiku

Puhmike ja põõsaste alused, piirded ning seinaääred tuleb hoida korras. Koltunud püsikute varred võib madalalt ära lõigata. Kompostihunniku olemasolul soovitab juhis selle läbi kaevata, sest orgaanilise materjali vahel võivad peituda nii nälkjad kui ka munakogumid.

Puulehti, õunu, taimevarsi ega muid aiajäätmeid ei tohi viia loodusesse. Võõrnälkjatega aiast pärinev materjal võib kanda uude kohta täiskasvanud isendeid või märkamatuid mune. Aiajäätmed tuleb kompostida oma aias või käidelda kohaliku omavalitsuse ette nähtud viisil.

Kui aias on võõrnälkjaid, ei tohiks sealt jagada teistele aiataimi ega kompostmulda. Regulaarselt tuleb puhastada ka tööriistu ja tehnikat, millega võib niisket mulda või taimejäänuseid ühest kohast teise kanda.

Uued taimed kontrolli enne istutamist

Võõrnälkjad ja nende munad võivad aeda jõuda taimede, mulla, kasutatud aiatehnika, küttepuude või sõidukite külge kinnitunult. Saastumiskahtlusega müügikohast soovitab juhis võimalusel taimi mitte osta.

Uus taim tuleb enne aeda viimist hoolikalt üle vaadata. Võimalusel võib seda enne istutamist eraldi hoida ning istutada hiljem paljasjuursena. Laenatud või kasutatud aiatehnika tuleb enne esimest kasutamist puhastada.

Ühe võõrnälkja leidmisel tuleb isend kiiresti hukata ja teavitada leiust Keskkonnaameti teokaardi vahendusel. Tõrje annab parema tulemuse siis, kui samu varjepaiku kontrollivad järjepidevalt ka naabrid ning aiaprügi ja taimi ei liigutata levikukoldest mujale.

Source: Harku Municipality News