Naissaarel saab kriisi ajal abi mandrit ootamata

Naissaare sadamast ligikaudu 100 meetri kaugusel asuva külastuskeskuse keldrikorrus saab uue ülesande. Viimsi vald sai väikesaarte programmist toetust, et rajada aadressile Männiku tee 2a // Looduse Naissaare kerksuskeskus.

Keskus peab pakkuma elanikele ja saarel viibivatele külalistele turvalist kogunemiskohta olukorras, kus ühendus mandriga katkeb või elektri-, side- ja veevarustus ei toimi. Viimsi valla avaldatud projektiteabe järgi renoveeritakse selleks praegu niiskuskahjustustega keldriruumid ning uuendatakse hoone tehnosüsteeme.

Halb ilm võib lõigata saare vajalikest varudest ära

Naissaar on ligikaudu 18,9 ruutkilomeetri suurune ja pindalalt Eesti viies saar. Seal elab üle 30 püsielaniku, kuid aasta jooksul käib saarel enam kui 20 000 külastajat. Seetõttu võib kriisi ajal abi vajavate inimeste arv olla püsielanike arvust märksa suurem.

Saare toimepidevus sõltub tugevalt transpordiühendusest mandriga. Keeruliste ilma- ja jääolude korral ei pruugi laevaliiklus toimida ning siis võib viibida toidu, ravimite, kütuse ja muude vajalike kaupade saabumine.

Naissaarel puudub ka elektriühendus mandriga. Elektrit toodetakse kohapeal ning generaatori rike või kütuse lõppemine võib jätta majapidamised pikemaks ajaks vooluta. Sellises olukorras mõjutab katkestus lisaks valgustusele ka sidevahendite laadimist, hoonete kütmist ja teiste igapäevaste teenuste kasutamist.

Keskuses saab sooja, vett, esmaabi ja operatiivinfot

Naissaare kerksuskeskus kavandatakse kohaks, kus inimesed saavad kriisi ajal viibida ka pikema perioodi vältel. Seal saab laadida telefone, kasutada tualetti ja sauna ning vajaduse korral ajutiselt majutuda. Keskusest saab küsida värsket operatiivinfot ning võimaluse korral pakutakse joogivett, toitu ja esmaabi.

Keskus toetab ka evakuatsiooni ning politsei- ja päästetegevuse korraldamist. Kõrgendatud ohu korral saab Naissaare külastuskeskuse keldrikorrust kasutada inimeste ajutise varjumiskohana.

Asukoht sadama lähedal ühe peamise liikumissuuna ääres muudab hoone ligipääsetavaks nii laevalt saabujatele kui ka saare teistest piirkondadest liikuvatele inimestele. See on eriti vajalik suvisel külastusajal, kui saarel võib viibida korraga palju inimesi, kes ei tunne kohalikke võimalusi ega varusid sama hästi kui püsielanikud.

Elektrivarustus rajatakse nelja energiaallika peale

Keskuse töö ei tohi sõltuda ühest elektritootmise viisist. Kavandatud lahendus ühendab diiselgeneraatori, päikesepaneelid, tuulikud ja akupanga. Generaatori pikema töö tagamiseks paigaldatakse 1500-liitrine kütusemahuti.

Joogivett saab kinnistul paiknevast puurkaevust ning eraldi veepaaki luuakse täiendav varu. Mitme elektriallika ja kahe veevarustusvõimaluse eesmärk on vähendada riski, et ühe seadme rike muudab kogu keskuse kasutuskõlbmatuks.

Enne ehitust tuleb korraldada riigihange

Külastuskeskuse senine kütteseade oli Viimsi vallale üleandmise ajaks amortiseerunud ning keldrikorrusel esines niiskuskahjustusi. Olemasolev lokaalne küttelahendus ei võimaldanud suuremat osa hoonest talvel nõuetekohaselt kasutada.

Projekti käigus renoveeritakse keldriruumid, ehitatakse katlaruum ja paigaldatakse uus küttesüsteem. Tööde hulka kuuluvad ka ventilatsiooni, vee- ja kanalisatsiooni, elektri, valgustuse ning tulekahjusignalisatsiooni uuendamine.

Ehitustööde tegelik hind, töövõtja ja täpsem ajakava selguvad pärast riigihanke läbiviimist. Keskuse igapäevase toimepidevuse eest hakkavad koostööd tegema Viimsi vald, SA Rannarahva Muuseum, kohalik kogukond ja vabatahtlikud päästjad.

Source: Viimsi Municipality News