Pärnu poolaasta otsused muudavad liikumist ja linnaruumi

Poole aastaga on Pärnu ette toonud korraga silla, rannaala, jõeäärse linnaruumi, parkimise, kõrghoonete, lasteaedade ja suurhalli otsused. Ükski neist ei muuda linna üksinda, kuid koos näitavad need, et Pärnu liigub suvepealinna kuvandist laiema aastaringse keskuse poole.

Pärnu linnavalitsuse poolaasta ülevaates kirjeldatud projektid puudutavad kõige otsesemalt kesklinnas liikumist, ranna ja jõe kasutamist, ettevõtluskeskkonda ning avalike teenuste paiknemist. shpp.ee toimetus vaatas üle, millised otsused on juba edasi liikunud ja millised alles loovad raami järgmisteks valikuteks.

Kesklinnas koonduvad silla, hotelli ja kõrghoonete otsused

Kõige nähtavam muutus käib Keskrannas, kus on töös Brackmanni hotell- ja konverentsikeskus. Selle kõrval liiguvad edasi Linakombinaadi kvartal, Pärnu hotelli ja Rüütli tänava ala ning Port Arturi ja Aia tänava piirkonna arendused. Viimasesse kuuluvad ka kahe kõrghoone planeeringud.

Need projektid koonduvad piirkonda, kus Pärnu igapäevane linnaliiklus, turism ja kaubandus juba praegu üksteisega põrkuvad. Uued hooned võivad suurendada kesklinna kasutust ka väljaspool suve, kuid samal ajal panevad need surve alla parkimise, jalakäijate ruumi ja ühistranspordi korralduse.

Paralleelselt liigub edasi kesklinna silla hange. Sild ei ole ainult taristuobjekt, vaid otsus selle kohta, kuidas Pärnu jõgi linnaosi ühendab. Kui ühendus paraneb, võib see muuta nii autoliikluse trajektoore kui ka seda, millised piirkonnad muutuvad elamuarendajatele ja ettevõtjatele atraktiivsemaks.

Jõgi ja Vallikäär saavad suurema rolli

Abilinnapea Robert Kiviselg tõi ülevaates esile, et Pärnu jõgi on olnud erilise tähelepanu all. Muulid on korrastatud, kavandamisel on uued slipid ja ujumiskohad ning uuritakse jõetrammi võimalust.

Vallikääru rekonstrueerimine koos uue lavahoone rajamisega seob jõeäärse ala tugevamalt kultuurieluga. Kui see lahendus valmib, võib Vallikäär muutuda senisest selgemalt aastaringseks avalikuks ruumiks, mitte ainult suviste sündmuste paigaks.

Jõe kasutuse laiendamisel on siiski praktiline piir: iga uus ujumiskoht, slipp või võimalik veetranspordiühendus vajab hooldust, turvalisust ja selget ligipääsu. See tähendab, et planeering ei lõpe joonisega, vaid hakkab mõjutama linnamajanduse igapäevaseid kulusid.

Riia maantee idee eelistab jalakäijat ja ratturit

Koalitsioonipartnerid on heaks kiitnud Riia maantee peatänavaks kujundamise idee. Linn näeb selleks võimalust kasutada vabanenud Euroopa Liidu vahendeid.

Kavandatav suund eelistab jalakäijaid, rattureid ja ühistransporti. See tähendaks paremaid kõnni- ja rattateid ning rohkem rohelust, kuid tõstatab ka küsimuse, kuidas jagada ruumi senise autoliikluse, parkimise ja ettevõtete ligipääsu vahel.

Suur-Jõe tänava ristmiku ümberehituse ettevalmistamine sobitub samasse loogikasse. Kesklinna liiklus ei sõltu ainult ühest tänavast: kui ühes kohas autode liikumine muutub, liigub mõju kiiresti edasi kõrvaltänavatele, parkimisaladele ja bussiliinidele.

Arenduslaine ulatub Audrusse, Paikusele ja Tõstamaale

Pärnu otsused ei piirdu kesklinnaga. Audru osavallas on fookuses Valgeranna parkla ja rannaala korrastamine, mõisapargi ning sealsete sildade projekteerimine. Need tööd mõjutavad nii kohalikke elanikke kui ka suvekülalisi, kelle jaoks Valgeranna on üks piirkonna peamisi vaba aja alasid.

Paikuse osavallas liiguvad edasi Paikuse kooli sööklatiiva rekonstrueerimine, lipuväljaku valmimine ja Käärasoo kergliiklustee rajamine. Samal ajal on piirkond pidanud toime tulema suurte töödega, sealhulgas Sindi-Lodja silla ehituse ja Paide maantee remondiga.

Tõstamaal jätkuvad läbirääkimised kaitsetööstuspargi rajamise üle. Selle kõrval arendatakse päästekomando ja kiirabiteenuse võimekust ning kogukonnaobjekte, sealhulgas vaatlustorne, laululava ja spordiväljakut. Manija saare puhul on laual ühenduste ja teenuste parandamine, sealhulgas hüdrokopteri soetamine.

Raha ja teenused seavad piirid järgmistele otsustele

Linnavalitsuse teatel on 2026. aasta põhieelarve vastu võetud kavakohaselt ning tänavused investeeringud on finantsiliselt kaetud. 2025. aasta majandusaasta aruanne sai audiitorilt märkusteta hinnangu.

See ei tähenda, et kõik plaanid saaksid automaatselt teoks. Järgmiste aastate keskne vaidluskoht on eelarvestrateegia aastateks 2027-2031 ja investeeringute järjekord. Teed, haridus, kultuur, ettevõtluskeskkond ja sotsiaalteenused konkureerivad sama rahalise võimekuse sees.

Haridusvõrgus mõjutab otsuseid laste arvu vähenemine. Ülejõele kavandatava Männipargi lasteaia- ja ujulahoone projekt on üle vaadatud ning kohandatud väiksemate, 20 lapsega rühmade järgi. Lasteaedade toitlustuses valmistatakse ette mudelit, kus kuus lasteaeda soovib taastada oma köögid ja viis jätkab tsentraalse lahendusega; esimesed oma köögid peaksid tööle hakkama 2027. aasta alguses.

Sotsiaalvaldkonnas kasvab surve eakate teenustele. Audrus on alustatud hooldekodu rajamise läbirääkimistega Õuna tn 18 kinnistule. See otsus näitab, et linnaruumi arendamise kõrval nihkub järjest rohkem tähelepanu teenustele, mida vananev elanikkond vajab iga päev.

Multihall ja kultuuripealinna siht pikendaksid hooaega

Pärnu üks suuremaid eesmärke on vähendada hooajalisust. Linn näeb ühe võtmelahendusena multihalli, mis looks võimaluse tuua rahvusvahelisi spordi- ja kultuurisündmusi Pärnusse ka väljaspool suve.

Linnapea Krisel Voltenberg seob selle laiema turismimudeliga: lennujaama potentsiaal, Rail Baltica valmimine, multihall ja konverentsiturismi areng peaksid koos aitama täita madalhooaega.

Pärnu valmistub ka Euroopa Spordilinn 2027 tiitliks ning maakonnaülene meeskond sihib 2036. aasta Euroopa kultuuripealinna kandidatuuri. Järgmise pooleteise aasta jooksul peaks uuendatav üldplaneering andma tervikpildi, kuidas need ambitsioonid mahuvad Pärnu, Audru, Paikuse ja Tõstamaa tulevikuruumi.

Source: Parnu Linnavalitsus