Saare-salehundlane jõudis lähemale: Eesti valmistub

Ohtlik saarepuude kahjur saare-salehundlane on tuvastatud Ungaris ja Slovakkias. Põllumajandus- ja Toiduameti hinnangul jõudis ta Kesk-Euroopasse tõenäoliselt Ukrainast saastunud küttepuude või saematerjaliga, kuid võimalikuks peetakse ka mardikate kaasaliikumist sõidukite küljes.

Eestis pole seda karantiinset taimekahjustajat leitud. Kui transpordivahendis või selle küljes märgatakse elusat mardikat, keda kahtlustatakse saare-salehundlasena, soovitab amet ta kinni püüda, sulgeda kindlalt nõusse ja leiust kohe teada anda.

Ukrainast pärit saarepuit on peamine levikukahtlus

Põllumajandus- ja Toiduameti teadmusteenuste osakonna nõuniku Ülle Metsmani sõnul on väga tõenäoline, et kahjur levis Ungarisse ja Slovakkiasse Ukrainast. Kõige tõenäolisemaks teekonnaks peetakse saastunud saarepuitu, näiteks küttepuid või saematerjali.

Täpne levikutee pole siiski kinnitatud. Tihe raudtee- ja maanteeliiklus jätab võimaluse, et mardikad kinnitusid transpordivahendi külge ning liikusid üle piiri koos veoki, rongi või muu sõidukiga. Saare-salehundlane on levinud ka Venemaal ja Valgevenes.

See eristus on Eesti riski hindamisel keskne: teada on kahjuri jõudmine Kesk-Euroopasse, kuid tema liikumise täpne viis jääb praegu tõenäosusel põhinevaks hinnanguks.

Eesti harilik saar kuulub ohustatud liikide hulka

Eestis ohustab saare-salehundlane looduslikult kasvavat harilikku saart ja haljastuses kasutatavat pensilvaania saart. Metsmani sõnul on harilikul saarel kaalukas roll loodusliku mitmekesisuse säilimisel, mistõttu ei piirdu võimalik kahjustus üksikute parkide või aedadega.

Eesti territooriumil pole kahjurit seni leitud. Lähim teadaolev kolle asub Peterburi piirkonnas, kuid Ungari ja Slovakkia leiud näitavad, et kahjur võib liikuda pikkade vahemaade taha koos puidu või transpordiga.

Põllumajandus- ja Toiduamet teeb koostöös Keskkonnaagentuuriga igal aastal juunist augustini seiret Harju-, Ida-Viru-, Jõgeva-, Lääne-Viru-, Pärnu-, Tartu-, Valga- ja Võrumaal. Seire eesmärk on avastada kahjur võimalikult vara, sest siis võib tema leviku pidurdamine veel olla võimalik.

Üks kolle tooks kaasa ulatusliku tõrjeala

Saare-salehundlane on Euroopa Liidus karantiinne taimekahjustaja. Kui kahjur leitaks, tuleks saastunud puud ning neist vähemalt 100 meetri raadiuses asuvad saared kolde likvideerimiseks hävitada.

Sellega tõrje ei lõpeks. Saastunud ala ümber tuleks 10 kilomeetri raadiuses korraldada intensiivne seire, et leida võimalikud teised kolded. Need meetmed näitavad, miks varajane avastamine mõjutab otseselt nii hävitatavate puude arvu kui ka seireala suurust.

Ungari ja Slovakkia on riputanud kollete piirkonda täiendavaid feromoonpüüniseid. Püüniseid kasutatakse ka Ukrainaga külgnevate piiripunktide lähedal, et piiritleda saastunud ala ja selgitada välja leviku tegelik ulatus.

Kontroll hõlmab nii puidukaubandust kui ka sõidukeid

Euroopa Liit on kehtestanud saare-salehundlase levikuriikidest pärinevale saarepuidule ja istikutele sisseveo erinõuded. Selline materjal peab EL-i piiril läbima taimetervise kontrolli, et vähendada kahjuri levikut kaubavahetuse kaudu.

Ka kontrollitud puidukaubandus ei kõrvalda sõidukitega kaasaliikumise võimalust. Metsman soovitab nii reisijatel kui ka kaubavedajatel arvestada, et mardikas võib peituda transpordivahendis või kinnituda selle välispinnale.

Saarepuude kaardistamine toetab varajast avastamist

Põllumajandus- ja Toiduamet kutsub inimesi üle Eesti saarepuude asukohti kaardistama ning puid samal ajal kahjustustunnuste suhtes vaatlema. Osalemiseks tuleb nutiseadmesse laadida rakendus PlutoF GO ja salvestada leitud saarepuud projekti „Saarepuude kaardistamine“ alla.

Allikas ei kirjelda üksikasjalikult kahjustustunnuseid, mistõttu ei tasu liiki määrata oletuse põhjal. Elus kahtlane mardikas tuleb kinni püüda, sulgeda kinnisesse nõusse ja leiust kohe Põllumajandus- ja Toiduametile teatada.

Source: Estonian Agriculture and Food Board News